Infohalduse uue perspektiivi määratlemine
Infohalduse uue perspektiivi
määratlemine
Defining
a new perspective: Enterprise Information Governance
Alastair McCullough, Arvutiteaduse osakond, Oxfordi ülikool, Oxford, Ühendkuningriik
Kokkuvõte
Käesolevas dokumendis esitatakse infohalduse uudne määratlus
kui strateegiline raamistik, mis toimib kontrollimehhanismide kaudu, mille
eesmärk on tagada aruandekohustus informatsiooni ja andmevarade üle otsuste
tegemise õiguste haldamisel organisatsioonides.
See uus pragmaatiline määratlus võtab arvesse nii praktiku kui ka
teadlase vaatenurka. See tugineb varasematele määratlustele, et võtta
kasutusele uudne ja selgemalt regulatiivne lähenemisviis ning sünteesida sellise
halduse uus määratlus; kujundada sellest vaade kui asutuste skaleeritavast
regulatiivsest raamistikust, mis näeb haldust sellest uuest vaatenurgast kui juhtimisarhitektuuri
selles üha kriitilisemaks muutuvas valdkonnas.
Käesolev dokument toetab ja võimaldab teaduslikku hindamist ja edasist
uurimistööd. Vaadeldakse informatsiooni
ja andmete määratlusi; strateegia määratlusi seoses informatsiooni ja
andmetega; andmehalduse määratlusi; juhtimisarhitektuuri määratlusi; haldust
kui strateegilise tegevuse liiki ning sellise halduse aluseks olevate
strateegiliste ja taktikaliste poliitikate ja standardite olemust.
Märksõnad
Data Governance, Information Governance, Enterprise
Architecture, Enterprise Information Governance, Data Management, Data Product,
Data Object, Policies, Standards, Regulatory Framework, Data Strategy, Target
Business Architecture, Operating Model.
Sisukord
3. Informatsioon,
andmed, suurandmed ja andmeobjektid
4. Strateegia
ja andmed. Strateegia, visioon ja äriarhitektuur
5. Andmehaldus
ja andmete juhtimine
6. Uue
„Ettevõtte infohalduse“ sünteesimine
7. Kokkuvõte
ja tulevased uuringud
1. Sissejuhatus
Vaadates kõike seda, mida teadlased ja praktikud tänapäeval
kirjanduses „andmehalduseks“ nimetavad, on tungiv vajadus selle valdkonna
pragmaatiliseks ümbermõtestamiseks ja määratlemiseks teadusruumis. Kirjanduses
esinevad sellise halduse määratlused ei käsitle infohaldust ei juhtimisarhitektuurina
ega tegevusmudelina: käesolevas artiklis võetakse nii praktiku kui ka teadlase
vaatenurk, et teha seda juhtimisarhitektuuri kontekstis ja pakkuda teistsugust perspektiivi
sellise halduse ümbermõtestamiseks, et võimaldada andmehalduse strateegidel,
halduse kavandajatel, juhtimis- ja andmearhitektidel, teadlastel ja uurijatel
kasutada selgemat määratlust oma töö alusena.
Artikkel tugineb varasemate uurijate määratlustele, et võtta
kasutusele uudne ja selgem regulatiivne lähenemisviis ning sünteesida sellise halduse
uus määratlus; luua sellest arusaam kui asutuste skaleeritavast regulatiivsest
raamistikust, mis käsitleb infohaldust kui juhtimisarhitektuuri. See vaade hõlmab andmestrateegia ja asutuse
arhitektuuri perspektiivi, informatsiooni kaalutletud määratlust kui andmete ülemhulgast
selles kontekstis ning andmehalduse ja andmejuhtimise eristamist. See on spetsiaalselt koostatud nii valdkonna
praktikutele kui ka teadlaste jaoks, kes vaatavad läbi, kavandavad, hindavad ja
uurivad infohaldust ning juhtimisarhitektuure või toimimismudeleid. Artikkel
toetab ja võimaldab akadeemilist arutelu ning kõrgetasemelist uurimistööd ja
mõtlemist selles üha olulisemaks muutuvas valdkonnas.
Artiklis uuritakse ja pakutakse välja konkreetne,
ümberkujundatud termin ja uus määratlus „asutuse infohaldus”, et iseloomustada
selle valdkonna regulatiivset raamistikku strateegilise lähenemisviisina või
meta-regulatsioonina. Artiklis kasutatakse uut lähenemisviisi, kasutades
terminit „asutus” samamoodi nagu juhtimisarhitektid: tööstusanalüütik Gartner
määratleb juhtimisarhitektuuri kui „distsipliini, mille eesmärk on
proaktiivselt ja terviklikult juhtida asutuse põhitegevust häirivatele
jõududele, tuvastades ja analüüsides muutuste elluviimist soovitud visiooni ja
tulemuste suunas”.
Esmalt käsitletakse informatsiooni ja andmeid kui mõisteid,
seejärel andmestrateegiat ja sellega seotud mõtteviisi. Seejärel vaadeldakse
artiklis info- ja andmehaldust, selle võimalikku tähendust, infohalduse ja infojuhtimise
erinevusi ning esitatakse asutuse uus määratlus. Seda kasutatakse ka andmete regulatsiooni
arutamiseks poliitikate, standardite ja protseduuride kaudu infohalduse osana.
Artiklis kasutatakse graafilist esitusviisi, et lugejal oleks uue määratluse
mõistmine selgem.
2. Informatsioon,
andmed, suurandmed ja andmeobjektid
Informatsioon ja andmed on tänapäeva asutustele olulisemad
kui kunagi varem, kuid nende olemasolu ja kasutamine on tänapäeval palju
keerulisem kui kunagi varem, eriti arvestades kasvavat ja laialdast huvi
tehisintellekti vastu, mis domineerib akadeemilistes ja ärilistes
mõttemustrites. Üks termin, mis on liigse kasutamise tõttu muutunud kulunuks,
on „suurandmed”. Seda võib iseloomustada kui mahukaid, mitmekesiseid, kiireid
ja tõeseid andmeid, mis nõuavad lahendusi, mis ei sobi traditsiooniliste meetoditega
infohalduse väljakutsetele. Kuid äri ja tarbijate maailmas, kus IT-tööstust
domineerivad platvormiteenuste pakkujad ning kiiresti arenevad tehisintellekti
tehnoloogiad, maastikud ja ökosüsteemid, ei ole selliste suurandmete haldamise
viiside leidmine sugugi lihtne.
Andmeteadlase Clive Humby 2006. aasta kuulus ja populaarne
märkus, et „andmed on uus nafta”, on muutunud tõsiasjaks. Kuid kuusteist aastat
hiljem märkis Forbesi ajakirja Nisha Talagala, et „andmetest ei piisa. Vaja on
andmete praktikat – ühiselt mõistetavat ja järjepidevalt rakendatavat
põhimõtete kogumit andmete haldamiseks”.
Tänapäeva infotehnoloogias on pidevalt aktuaalne küsimus,
kuidas saavutada kolme traditsioonilise valdkonna nõuetekohane haldus, mida
konsultandid arvestavad, kui nad töötavad oma klientidega tehnoloogia
valdkonnas: inimesed, protsessid ja tehnoloogia. Mõned juhid otsivad lahendust
mingisuguse „halduse” vormis ning laialdaselt kasutatakse termineid „andmete
haldus” ja infohaldus”. Neid võib tänapäeval leida rahvusvaheliselt tööstuses,
kaubanduses, valitsuses ja üha enam ka akadeemilistes ringkondades. Arvestades
Talagala põhimõtteid andmete haldamiseks, et joondada inimesed, protsessid ja
tehnoloogia andmete osas, püüab käesolev artikkel selgitada, mida täpselt on
vaja hallata.
Haldusega seotud teadmuses ning halduse uurimises ja
kujundamises peitub lahendamata pinge. See peitub terminite „infohaldus” ja
„andmehaldus” kasutamises. Osaliselt on see tingitud IT-tööstuses
kasutatavatest levinud arusaamadest, milleni inimesed jõuavad erinevate viiside
abil. Osaliselt tekib pinge ebakindluse tõttu selle üle, mida iga termin
tähendab: need on funktsionaalselt ebamäärased. Osaliselt võib aga ka uue
distsipliini puhul halduse tähendus olla halvasti määratletud ja valesti
mõistetud. Käesolevas artiklis vaadeldakse termineid „informatsioon” ja
„andmed”, et luua alus halduse sügavama ja eristavama määratluse jaoks.
James Luisi näeb juhtimisarhitektuuri rolli „mitmesuguste
IT-raamistike väljatöötamises, mis hõlbustavad asutuse suunamist ja lahendavad
peamised probleemid... viies seeläbi asutuse visiooni ja strateegia kooskõlla
IT-teenuste osutamisega” ning selle missioonina „oskuste, juhtimispõhimõtete,
standardite ja raamistike väljatöötamist iga arhitektuurivaldkonna jaoks, mis
on vajalikud asutuse IT-ressursside ettevalmistamiseks, et need toimiksid
tõhusalt juhtkonna seatud suuna saavutamiseks”.
Steve Lockwood ja tema kaasautorid määratlevad
juhtimisarhitektuuri kui „raamistiku, mis võimaldab asutusel lisada uusi
rakendusi, infrastruktuuri ja süsteeme praeguste ja tulevaste keskkondade
elutsükli ja väärtuse haldamiseks”, määratledes, et see „tagab asutuse juhtimisstrateegia,
IT strateegia ja IT rakendamise ühtlustamise. See integreerib tihedalt
juhtimis- ja IT strateegiad, et tagada jätkusuutlik viis IT rakendamiseks
asutuse kestmiseks ja kasvatamiseks”.
Paul Brous, Marijn Janssen ja Riika Vilminko-Heikkinen
väidavad, et „on palju segadust selle osas, mis „andmed” tegelikult on. Andmed
on märkide kogum, millel pole mingit tähendust, kui neid ei vaadata kasutuskontekstis.
Kontekst ja kasutus annavad andmetele tähenduse, mis moodustab informatsiooni.”
„Andmed” hoitakse tavaliselt operatiivsetes andmehoidlatest ja mitmesugustes
komponentides, mis moodustavad infotehnoloogiasüsteemid ja „süsteemide
süsteemid”. Selliseid andmeid töödeldakse üha enam suuremas mahus, et vastata
mitmesugustele nõuetele ja mitmesugustele kasutusaladele.
Boisot ja Canals väidavad, et „andmete, informatsiooni ja
teadmiste vaheline erinevus on... otsustava tähtsusega”. Nad võtavad kokku, et
„informatsioon on andmetest ekstraheeritud teave, millel... on võime teha
kasulikku tööd”. Samuti, et „andmete kasulikkus seisneb selles, et need võivad
kanda informatsiooni füüsilise maailma kohta; informatsiooni kasulikkus seisneb
selles, et see võib muuta ootusi või teadmiste seisundit”. Nende graafiline
esitus ja kommentaar näitavad, et nad käsitlevad andmeid tegelikult
informatiivse madalama või detailsema tasandina faktilistest teadmistest või
teadmiste sisendist, mis on hõlmatud informatsiooniga. Autorid tsiteerivad
Roland Omnès'i, kes märgib, et „andmed on meie jaoks makroskoopilised
klassikalised faktid... Andmed on tulemuse saavutamiseks oluline vahend”.
Arvestades nende andmete eluiga, võib öelda, et need
järgivad organisatsiooni kontekstis nn elutsüklit. Sellist elutsüklit võib
vaadelda kui algavat andmete loomise või kogumisega ning jätkuvat nende
töötlemise, levitamise, kasutamise, salvestamise operatiivsetes
andmehoidlatest, nagu andmebaasid ja andmevarud, ning kõrvaldamise (näiteks
harvem kasutatava informatsiooni arhiivis) kaudu kuni nende hävitamise ja
kustutamiseni, kui need enam vajalikud ei ole või turvalisuse, regulatiivsetel
või õiguslikel põhjustel. Andmehalduse oluline osa on kontseptsioon, mille
kohaselt andmeid käsitletakse immateriaalsete varadena. See tähendab üldiselt
asju, mis aitavad kaasa majanduse lõpptoodangu tekkele.
Weber, Otto ja Österle märgivad, et „andmeid eristatakse
sageli informatsioonist, viidates andmetele kui „toormele” või lihtsatele
faktidele ja informatsioonile kui konteksti asetatud või töödeldud andmetele”.
Nad on veendunud, et termineid „andmed” ja „informatsioon” võib kasutada
vahetatavalt. Humby märkis oma „New Oil” kõnes, et „on lihtne võtta üks fakt ja
ekstrapoleerida see tegevuseks. Kuid kontekstita on fakt lihtsalt fakt. See ei
ole arusaam.”
Michael Buckland tutvustab mõistet „informatsioon kui asi”,
mille puhul nad määravad, et „informatsioon” võib võtta protsessi, teadmise ja
(„asjana”) atribuudi vormi selliste objektide puhul nagu andmed ja dokumendid,
mis on informatiivsed. Informatsioon on seega andmetega esindatud faktide
ülemhulk. Buckland näeb „andmeid” kui „sellist informatsiooni-as-asi, mis on
mingil viisil kasutamiseks töödeldud” ja mis tähistab arvutis salvestatud
andmeid.
Michael Madison eristab andmeid kui vormi („andmed näivad
asjade sarnased olevat… võimaldavad eksklusiivset omandiõigust ja kontrolli
ning alluvad reguleerimisele, justkui oleksid need artefaktid”) ja andmeid kui
voogu („lainelised, voolavad, pidevalt arenevad, isegi liikuvad informatsiooni
kogumid”). Arvestades andmete elutsüklit, mis on oluline infostruktuuride
jaoks, mille kaudu andmed voolavad ja kus neid hoitakse ja salvestatakse;
samuti andmete elutsüklit, kui need liiguvad ökosüsteemis ringi. Madison
märgib: „Oluline punkt, mida illustreerib metafoori vajalikkus, on see, et
andmed on üheaegselt vorm ja vool.”
Arvestades andmete reguleerimist ja kontrolli, nõuab nii
nende voolavus kui ka „asjalikkus” ka regulatiivset haldust. Madison leiab, et
nafta analoogia on kasulik perspektiiv, kuid „andmed kui [uus] nafta” võib olla
eksitav. Nafta on käegakatsutav ja naftavarud on ammendatavad. Enamasti on
andmed käegakatsutamatud ja andmete kogumid või kogud ei ole ammendatavad, kuid
„andmed kui voog” väljendab metafoorset instinkti vaadata andmete voolavat
olemust.
Nende analüüside põhjal võib järeldada, et „informatsiooni”
võib vaadelda kui tehnoloogia maastiku ülemhulka ja „andmeid” kui alamhulka,
arvestades semantikat, informatsiooni ja andmeid. See konstruktsioon oleks
kasulik, kuna võimaldaks vaadelda informatsiooni ja andmeid kui termineid
suhtelistel tasanditel asutustes ja asutuste vahel. Informatsiooni võib seega
vaadelda kui üldist mõistet, mis on strateegilisem ja laiem ning rohkem
kooskõlas kindlaksmääratud strateegia ja IT-kontekstiga.
„Andmeid” võiks vaadelda kui operatiivseid, töödeldavaid
ressursse: asju – varasid –, mida tuleks hallata ja kontrollida madalamal
tasandil ning mis on seotud pigem tarnimise, tarkvara kasutamise ja osakondade
ning meeskondade igapäevase tegevusega.
2021. aasta artiklis esitas IBM konkreetse kontseptsiooni,
mida kasutatakse konsultatsiooniklientide halduse kavandamisel, nimelt
„andmeobjekti” kontseptsiooni. See määratleti kui „omandiõiguse ulatuses omatav
informatsioon või andmed”. See tutvustas andmete omandiõiguse (ownership),
nende haldamise (stewardship) ja hoidmise (custodianship) kontseptsioone,
aga ka omandiõiguse, domeeni või ulatuse piire. IBM väitis, et andmeobjektid
peavad olema: „nimetatud andmete omaniku (Data Owner) omanduses;
nimetatud andmehalduri (Data Steward) halduses; nimetatud andmete hoidja
(Data Custodian) hoolel”. Andmeomanikud „teevad andmete kohta
otsuseid, et rahuldada oma äriülesannete või laiemate organisatsiooniliste
vajadustega”. Andmehaldurid „on andmete (informatsiooni) ja nende mõju
juhid”. Andmehoidjad „teevad tihedat koostööd andmeomanike, andmehaldurite
ning andmeturbe ja -kaitse meeskondadega, et määratleda andmete turvalisuse ja
juurdepääsu protseduurid, hallata juurdepääsusüsteeme ja juhtida andmete
igapäevast kasutamist”. Andmeobjekt võib füüsiliselt seotud olla ühe või mitme
andmeelemendiga. See võib koosneda ühest baitdist või paljudest petabaitidest
või zettabaitidest andmetest: „Andmeobjekti suurusel, mahul või ulatusel ei ole
halduse seisukohast füüsilist ega loogilist piiri. Andmeobjekti salvestamise
mehhanism, mille abil või millele andmeobjekt salvestatakse, ei ole selle
halduse seisukohast oluline, kuid võib olla oluline selle omandiõiguse
seisukohast.”
See kontseptualiseerimine meenutab Bucklandi „informatsiooni
kui asja” kontseptsiooni ja viitab selgelt sellele, et andmed on mingil viisil
töödeldud. Kuid see on kooskõlas ka Madisoni kontseptsiooniga „andmed kui
vorm”. Kontseptsioon, et mahule, ulatusele või suurusele ei ole piire, on
asjakohane „suurandmete” käsitlemisel.
Sünteesides Humby ideed kontekstist, Gartnerit, Luisi,
Boisot'd ja Canalsit, Weberit, Otto ja Österle'i, Omnes'i ja Bucklandit ning
Madisonit, ilmneb selgelt „asutuse informatsiooni” kontseptsioon. Tegelikult on
selle juba kokku võtnud Lockwood jt: „Asutused peavad saavutama informatsiooni
paindlikkuse, kasutades usaldusväärset informatsiooni strateegilise varana
püsiva konkurentsieelise saavutamiseks... Asutused peavad omama... terviklikku,
kogu asutust hõlmavat lähenemisviisi infostrateegiale ja planeerimisele, ning
just seda peetakse asutuse infostrateegiaks.”
3. Andmestrateegia.
Strateegia, visioon ja juhtimisarhitektuur
Käesolevas dokumendis infohalduse ja andmehalduse käsitlemisel
on olulised nii strateegia kui ka taktika. Teoreetiliselt võib öelda, et
strateegia tähendab tegevuste uurimist ja määratlemist: see peaks uurima
valitavat teed, formuleerima lähenemisviisi ja seejärel määrama meetmed ja
tegevused, millest see lähenemisviis peaks aja jooksul koosnema, näiteks ühe-,
kolme- ja seitsmeaastase ajavahemiku jooksul. Käsitlus peaks olema
strateegiline, mitte taktikaline. Kui juhtidel on olemas kindlaksmääratud
strateegia, saavad nad teha otsuseid selle kohta, milliseid rahalisi vahendeid
nad vajavad, milliseid meetmeid toetada, millal ja miks, selge ja järjepideva
põhjenduse ja arusaamisega. Halduse üle mõeldes on selline lähenemisviis
märkimisväärselt väärtuslik, eelkõige seetõttu, et selline strateegia määrab
kindlaks konkreetse tegevuskava, mis viib meid Nisha Talagala „andmetava”
juurde – ühiselt mõistetavate ja järjepidevalt rakendatavate andmehalduse
põhimõtete kogum.
Oxford English Dictionary märgib, et nimisõna „strateegia”
pärineb vanakreeka sõnast στρατηγία
(„strategia”), mis tähendab „kindrali ametit või juhtimist, kindraliametit”,
kuigi organisatsioonilises kontekstis on ehk kõige täpsem määratlus laiem ja
terviklikum „Kunst või praktika planeerida millegi tulevast suunda või
tulemust; plaani, skeemi või tegevuskava koostamine või rakendamine, eriti
pikaajalise või ambitsioonika iseloomuga. Samuti: poliitika või vahendid
eesmärkide saavutamiseks kindlas valdkonnas, nagu poliitiline strateegia, juhtimisstrateegia
jne.”
Michael Porter näeb strateegia olemust unikaalsete ja
väärtuslike positsioonide valimises, mis on juurdunud tegevussüsteemides.
Keskendudes üldiselt strateegiale rohkem infotehnoloogia suunas, väidavad
Phillip Ein-Dor ja Eli Segev, et strateegiline planeerimine infosüsteemide
kontekstis tähendab eesmärkide valimist ja otsustamist, kuidas neid saavutada.
Richard Wrangham kirjeldab vahet strateegia ja taktika
vahel: „...strateegia oli ülemjuhataja kunst „prognoosida ja juhtida suuremaid
sõjalisi liikumisi ja operatsioone lahingukäigus”, samas kui taktika oli „kunst
käsitseda vägesid lahingus või vaenlase vahetus läheduses”“.
Lawrence Freedman määratleb, et strateegia „tähendab
olukorrast rohkem välja võtta, kui algne jõudude tasakaal lubaks oletada. See
on võimu loomise kunst”, mis ühendab mõned meie eelmiste määratluste tähendused
ja lisab sellele organisatsioonilise poliitika nüanssi ning ehk ka midagi
juhtimise ja omandiõiguse valdkonnast. Freedman lisab hiljem oma määratlusele
hoiatuse, et see võimaldab „strateegia mõju mõõta kui tulemust, mida oodatakse,
võttes aluseks valitseva jõudude tasakaalu ja tegeliku tulemuse pärast
strateegia rakendamist”.
Lisades nüüd sellesse konteksti mõiste „andmed” mõistele
„strateegia”, seostades Humby „uut naftat“ järjepidevalt rakendatava andmehalduse
põhimõtete kogumiga, määratleb tehnoloogiatööstuse analüütik Gartner „andmestrateegia”
kui „väga dünaamilise protsessi, mida kasutatakse andmete hankimise, andmekorralduse,
analüüsimise ja edastamise toetamiseks asutuse eesmärkide saavutamiseks”.
Weber, Otto ja Österle näevad „strateegilise perspektiivi”
hõlmavat ettevõtte andmete kvaliteedi strateegiat ja strateegilisi eesmärke,
ettevõtte andmehalduse äriplaani (sh „status quo” küpsuse hindamine) ning
„andmete kvaliteedi algatuste portfelli”, mille nad viivad kooskõlla
andmehaldusega. Nad seovad ka strateegilise suuna, toetuse ja sponsorluse
kontseptsioonid oma vaatepunktiga olulisest juhtivast rollist („juhtiv
sponsor”), mis tagab järelevalve ja mida võiksime tõlgendada kui „tuleviku
suuna planeerimise kunsti või praktikat”, mida kohtasime oma strateegia
määratluses ja Freedmani „võimude tasakaalus”, ning mis võiks meie arvates
ühendada ka juhtimise ja omandiõiguse. Lockwood jt märgivad, et asutuse
infostrateegia kehtestab põhimõtted, mis juhivad organisatsiooni tööd asutuse
infoarhitektuuri suunas, ning pakub ka „kõikide infoaspektide terviklikku
visiooni”.
Jack Welch sõnastas mõiste „visioon” intervjuus ajakirjale
Harvard Business Review: „Head asutuse juhid loovad visiooni, sõnastavad selle,
võtavad selle omaks ja viivad selle järjekindlalt ellu.” Visiooni selge
sõnastamine võib aidata haldust ühtselt juhtida: Paul Brous jt seovad
strateegia ja andmehalduse omavahel kokku: „Andmete haldamine hõlmab ka
strateegiliste, taktikaliste ja operatiivpoliitikate järgimise tagamist, mida
andmehalduse üksus peab järgima.”
2018. aastal määratles IBM lähenemisviisi informatsiooni ja
andmete strateegiale, milles „visiooni avaldus” nähti kui praeguse ja tulevase
visiooni väljendust ning kui kogu asutust hõlmavat või globaalset ulatust.
„Missiooniavalduse” määratlus sätestas seejärel, kuidas seda visiooni ellu
viia: missiooni nähti pigem operatiivsetele aspektidele või konkreetsetele
piirkondadele, jurisdiktsioonidele või tegevusüksustele suunatuna.
Missiooniavalduste kasutamist kinnitavad Alegre jt, kes on läbi viinud nende süstemaatilise
kirjanduse ülevaate, võttes arvesse nende laialdast kasutamist mitmes
organisatsioonis.
IBM käsitles „visiooni, missiooni ja eesmärke” kui
raamistikku strateegiliseks halduseks ja koostööks ettevõtetega. Madalaimal
operatiivsel tasandil seostusid määratletud eesmärgid missiooniga visiooni
kontekstis ja sätestasid operatiivsed üksikasjad missiooni elluviimiseks
visiooni alusel. Eesmärkide avaldused ja komponendid, nagu projektide kaudu
realiseeritavad algatused, võivad sisaldada ajakava. See lähenemisviis on
kooskõlas Ein-Dori ja Segevi strateegilise planeerimise ja eesmärkidega, samuti
Weberi, Otto ja Österle eesmärkidega ning Paul Brousi poliitika, taktika ja
juhtimise raamistikuga. 2024. aastal ütles IBM, et „iga hea andmestrateegia
puhul on oluline toetus. Et viia juhtimis- ja andmeprioriteedid kooskõlla, on
vaja selget arusaama asutuse ja juhtkonna eesmärkidest”.
Metadata tarkvara ja teenuste ettevõte Atlan™ lisab
visiooniga seonduva poliitikate kontseptsiooni. Nad näevad andmehalduse
poliitikat kui „andmete haldamise visiooni” dokumenteerimist ja lähevad veelgi
kaugemale, „loetledes tegevusmeetmed ning tegevused, mida tuleb teha ja mida ei
tohi teha, et seda visiooni realiseerida”. Nad toovad kolm näidet
poliitikatest, nagu andmete kasutamise poliitika, andmetele juurdepääsu
poliitika ning andmete terviklikkuse ja integreerimise poliitika. Poliitikaga
seotud (väliste) määruste näidetena loetlevad nad GDPRi, ELi 2018. aasta isikuandmete
kaitse üldmääruse, ja HIPAA, USA 1996. aasta tervisekindlustuse koostalitusvõime
ja aruandekohustuse seaduse. Atlan peab oluliseks ka „juhiste lisamist, mis
tagavad, et asutuse andmeid ja informatsiooni hallatakse järjepidevalt ja
kasutatakse nõuetekohaselt”. Juhised on selles kontekstis tõenäoliselt kas
koolitus- ja haridusmaterjalid, mis aitavad kaasa haldusele, või autoriteetse
asutuse poolt välja antud lühikesed juhised, milles uuritakse, kuidas sellist
määrust nagu poliitika või standard tuleks kohaldada olukorra, tehnoloogia või
tegevuse suhtes.
Vaadates tänapäevast informatsiooni ja andmete konteksti,
nende haldust ja strateegiat, leiavad Hanisch jt, et „halduse strateegiline
tähtsus tuleneb selle võimest tagada ja parandada tulemuslikkust... haldus ei
ole mitte ainult tulemuslikkuse võimaldaja, vaid ka strateegiline eristaja”.
Autorid märgivad, et „halduse väljakutse hõlmab mehhanismide loomist, mis
aitavad integreerida, suunata ja jälgida ... jaotatud jõupingutusi” ning et
„...haldus hõlmab laiemalt reeglite kehtestamist, mis aitavad kontrollida
sisendit ja väljundit (st kontrollimehhanismid), jagada ja jaotada
ülesandeid (st koordineerimismehhanismid), ühitada konkureerivaid huve
(st stiimulimehhanismid) ja leevendada suhete haavatavust (st usaldusmehhanismid).”
Strateegia, halduse ülesehituse, eeskirjade kehtestamise,
ülesannete jaotamise (division) ja suunamise (allocation), konkureerivate
huvide ühtlustamise ja tehnoloogilise pädevuse kaalumisel on juhtimisarhitektidel
olemas väga kasulik lähenemisviis, määratlus või plaan, mida nad kasutavad
vajaliku ülesehituse raamistamiseks. Seda nimetatakse „tegevusmudeliks”, (tuntud
ka kui „TOM”). Tegevusmudeli võib määratleda pädev spetsialist, et täpsustada
nii strateegilist haldust kui ka taktikalist haldust, mis on asjakohased
konkreetse tehnoloogia valdkonna jaoks. Tegevusmudel on iseenesest
strateegiline vahend, osa andmestrateegia disainist ja tööriist, mida saab
kasutada halduse konkreetsel ja rakendataval kujul asutusse toomiseks. Seda
saab tutvustada sidusrühmadele ja sponsoritele, sellele viidata, seda hooldada,
avaldada ja levitada. Sellist info- ja andmehalduse disaini võib määratleda ka
ärikeskkonna arhitektuuri stiili või meetodina. Hadaya ja Gagnon märgivad, et
„... sihtäriajastu võimaldab kindlaks määrata asutuse vajalikud äriomadused,
funktsioonid, protsessid, organisatsioonilised üksused, teadmised,
informatsioon ja bränding. See määratleb ka nende elementide peamised omadused
ja nende soovitud vastastikused seosed.”
Kokkuvõttes näitavad uuringud, et infohaldus ja andmehaldus
on iseenesest andmestrateegia vorm. See hõlmab laiemalt kontrollimehhanismide,
koordineerimismehhanismide ja stiimulimehhanismide loomist. Selle eesmärk on
tagada strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete poliitikate järgimine.
Seda võib seostada asutuse strateegilise visiooni, missiooni ja eesmärkidega.
Visioon on siin tegevuse liikumapanev jõud ja toimib taktikaliste
operatiivpoliitikate, juhtimise ja mõõdetavate tulemuste raamistikuna. Sellise
halduse kujundamise raamistikku võib vaadelda kui juhtimisarhitektuuri või tegevusmudelit.
See on uus perspektiiv sellise halduse raamistikus võrreldes olemasoleva
kirjandusega selles valdkonnas.
4. Andmete
juhtimine ja andmehaldus
Andmete väärtustamise kontseptsioon viib mõttele, et neid
võiks hallata ja juhtida ka järjepideval ja ühtsel viisil, ning me oleme just
vaadanud, kuidas strateegia ja haldus üksteisega kooskõlas on. Andme- ja
infohalduse valdkonna uuring näitab, et terminid „andmehaldus“ ja „infohaldus“,
mis põhinevad väga laia allikate valiku uurinud autorite uuringul, ei anna
ühtset ja kokkulepitud kanonilist definitsiooni, kuigi teadlased on selle
kindlaksmääramiseks palju pingutanud. Abraham, Schneider ja vom Brocke võtavad
olukorra kokku oma struktureeritud ülevaates järgmiselt: „Me ei leidnud
andmehalduse standardmääratlust teaduskirjanduses ega praktikutele suunatud
väljaannetes.” Siiski võimaldavad pakutud erinevad määratlused meil praktikas
väga kasulikult ja märkimisväärselt täpsemalt mõista halduse komponente ning
töötada välja uue kandidaatmääratluse, mille me määratleme, et toetada
käesolevas dokumendis esitatud kaalutlusi.
Etümoloogiat (algtähendust) hetkeks vaadates, on termin
„haldus” tuletatud anglonormanni keelest, „governaunce” või „gouvernaunce”. Oxford
English Dictionary ütleb, et see tähendab „valitsemise ametit, funktsiooni või
võimu; volitust või luba valitseda”.
Madison leiab, et „andmete puhul peaksime küsima halduse,
mitte lihtsalt seaduse kohta” ning eristab andmehaldust õigusteadusest, selle
reguleerimisest ja avaliku korra poliitikast. Lisaks „kasutatakse halduse
mõistet siin tähenduses, mis viitab ühiste huvide küsimustes koostööd tegevate
isikute poolt kollektiivselt või koordineeritult” ning „andmehaldus on eelkõige
keeruline ja püsiv väljakutse ühiste ressursside haldamisel asutuste
kontekstis”.
Susan deMaine leiab, et „infohaldus on terviklik
juhtimisalane lähenemisviis informatsiooni haldamisele ja kasutamisele, mis
tunnistab informatsiooni nii varana kui ka potentsiaalse riskallikana”. deMaine
ütleb, et „termin „andmehaldus” on samuti levinud kirjanduses. Vahel
kasutatakse seda terminit ekslikult samas tähenduses kui infohaldus. Teinekord
kasutatakse seda terminit kitsamalt, keskendudes pigem andmete olemusele ja
terviklikkusele kui teadmistele, mida need esindavad”.
Abraham, Schneider ja vom Brocke näevad sellise halduse
eesmärki järgmiselt: „Andmete haldamise üle volituste ja kontrolli teostamine …
infovara väärtuse suurendamiseks ning andmetega seotud kulude ja riskide
minimeerimiseks.” Nüüd tundub sobiv, et see „väärtuse” mõiste lisataks meie
sissejuhatuses esitatud suurandmete omadustele, st mahule (volume),
mitmekesisusele (variety), kiirusele (velocity), tõepärasusele (veracity) ja
väärtusele (value): „viis V-d”.
Andmete ja analüütika haldamise ülemaailmsed eestkõnelejad
määratlevad andmehalduse kui „funktsiooni, mis määratleb ja rakendab
andmehalduse standardeid, kontrollimeetmeid ja parimaid tavasid kooskõlas
strateegiaga” ning mis „vastutab andmekontrollikeskkonna loomise ja rakendamise
eest”.
Inge Graef, kes tegeleb nii infohalduse kui ka andmekaitse
teemadega ning käsitleb muuhulgas haldusstruktuure ja andmete kontrollivorme,
näeb infohaldust kui „seadusandlikke ja regulatiivseid meetmeid, mille eesmärk
on suurendada andmetest saadavat väärtust”.
Robert Seiner, kes kaldub nõustuma Abrahamiga, Schneideriga
ja vom Brockega, näeb andmehaldust kui „andmete ja andmetega seotud varade
haldamise üle ametlikku täidesaatmist ja jõustamist”. Olivia Benfeldt Nielsen
eelistab kasutada terminit („raamistik”), nähes halduse vahendeid ja materjale
kui „otsustusõiguste ja vastutuse raamistikku, et soodustada soovitud käitumist
andmete kasutamisel”. Benfeldt Nielsen tsiteerib lisaks Pierce'i jt, kes
määratlevad sellise halduse kui „kollektiivse otsustusprotsesside kogumiasutuse
andmevarade kasutamiseks ja väärtuse maksimeerimiseks”, ning Otto, kes kasutab
sama määratlust. Benfeldt Nielsen tsiteerib lisaks nii Pierce'i jt, kes
määratlevad sellise halduse kui „kollektiivse otsustusprotsesside kogumi
asutuse andmevarade kasutamiseks ja väärtuse maksimeerimiseks”, kui ka Otto,
kes kasutab sama raamterminoloogiat kui Benfeldt Nielsen, määratledes seda kui
„kogu asutust hõlmavat raamistikku otsustega seotud õiguste ja kohustuste
määramiseks, et andmeid saaks asutuse varana adekvaatselt käsitleda”. Eraldi
oma artiklis märgivad Weber, Otto ja Österle, et „andmehaldus määrab kindlaks
otsustusõiguste ja vastutuse raamistiku, et soodustada soovitud käitumist
andmete kasutamisel”. Lisaks sellele „soodustab andmehaldus soovitud käitumist,
arendades ja rakendades kogu asutust hõlmavaid andmepoliitikaid, suuniseid ja
standardeid, mis on kooskõlas asutuse missiooni, strateegia, väärtuste, normide
ja kultuuriga”.
Robert Smallwood eristab traditsioonilisemat infotehnoloogia
juhtimist, mis tema arvates „hõlmab kehtivate raamistike ja parimate tavade
järgimist, et saada IT-investeeringutest maksimaalne kasu ja toetada äri
eesmärkide saavutamist”, ning andmete juhtimist, mida ta näeb kui „volituste
rakendamist ja jõustamist andmete määratlemise, tootmise ja kasutamise üle”,
mille tulemuseks on organisatsiooni kasutatavate andmete usaldusväärsuse ja
täpsuse suurenemine. Smallwood väidab, et see „koosneb üldistest poliitikatest
ja protsessidest, mille eesmärk on optimeerida ja ära kasutada informatsiooni”,
ning „protsessidest, meetoditest ja tehnikatest, mis tagavad, et andmed on
algtasandil kõrge kvaliteediga, usaldusväärsed ja unikaalsed (mitte
dubleeritud)”. Ta eeldab, et juhtimine kontrollib juurdepääsu informatsioonile,
tagab selle turvalisuse ja täidab mitmesuguseid regulatiivseid, õiguslikke ja
privaatsusega seotud kohustusi. Smallwood märgib ka seda, mis tema arvates on
olulised omadused: tema arvates on juhtimine „mitut valdkonda hõlmav programm,
mis nõuab pidevaid jõupingutusi”. Seega ei ole tegemist pelgalt lühiajalise
projekti või tööprogrammiga, vaid tema arvates peaks see „keskenduma
traditsiooniliste funktsionaalsete rühmade „killustatud (silo)” lähenemisviiside
murdmisele”. Seoses siinse uurimistööga näeme, et see on kooskõlas Rene
Abrahami jt järeldusega, et „andmehaldus määrab kindlaks funktsioonidevahelise
raamistiku andmete haldamiseks kui strateegilise ettevõtte vara”.
Boris Otto toob oma 2011. aasta artiklis
Andmehaldusorganisatsioonide morfoloogia kohta esile koha ja ulatuse idee,
kirjeldades „kontrolli asukoha” kontseptsiooni kui „peamist vastutust
andmehalduse eest asutuses”. Otto toob esile erinevate autorite seisukohad
asukoha „hierarhilise positsioneerimise” suhtes, näiteks erinevates
funktsionaalsetes osakondades võrreldes IT osakonnaga või jagatud vastutusega.
Otto märgib, et erinevate arvamuste vahel ei ole selget suundumust, ning
täheldab, et tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud organisatsioon on
tegelikult ühtne tervik.
Vijay Khatri ja Carol Browni uurimistöö arendab „andmete
otsustusvaldkonna raamistikku” ja see, mida nad määratlevad „andmete haldamise
raamistikuna”, määrab ka „vastutuse asukoha” kontseptsiooni. Käesolevas
artiklis võime seda seada vastandina või lisana Otto „kontrolli asukohale”
juhtimise ja haldamise kontseptsioonide kaalumisel.
Khatri ja Brown näevad haldamist IT-haldamise kontekstis
ning informatsiooni ja IT-d kui vara; selles vaatenurgas on käesoleva uurimuse
autorid käsitlenud informatsiooni kui vara, mis on kooskõlas Lockwoodi jt,
Pierce'i jt, deMaine'i, Seineri, Atlani ja kaudselt ka Madisoni, Abrahami,
Schneideri ja vom Brocke'i seisukohtadega. Khatri ja Brown määratlevad, et
„informatsiooni vara (või andmed) on dokumenteeritud faktid, millel on väärtus
või potentsiaalne väärtus”. Nad eristavad andmehaldust ja andmejuhtimist:
„Haldus viitab sellele, millised otsused tuleb teha, et tagada IT tõhus
juhtimine ja kasutamine (otsuste tegemise valdkonnad) ning kes teeb otsuseid
(otsuste tegemise vastutuse asukoht). Juhtimine hõlmab otsuste tegemist ja
elluviimist”. Khatri ja Browni vastutuse asukoha positsioneerimine sõltub
sellest, kuidas organisatsiooni tegevusmudel toetab (või ei toeta) asutuse
infohaldust ja selle omandiõigust. Nende määratluses domineerib ka
„andmehaldus”, mis, nagu oleme käesolevas dokumendis varem kindlaks teinud,
erineb infohaldusest selle poolest, et on selle alamhulk või madalam tase. Nad
määratlevad „andmepõhimõtete” kontseptsiooni, mis „määrab kindlaks, mil määral
andmed on kogu asutuse vara, ja seega, millised konkreetsed poliitikad,
standardid ja suunised on asjakohased”.
Briti Akadeemia ja Kuningliku Seltsi 2017. aasta juunis
avaldatud ühisdokumendis leidsid töörühma liikmed, et andmehaldus tähendab
„kõike, mis on mõeldud andmete juhtimise, andmete kasutamise ja sellest
tulenevate tehnoloogiate usaldusväärsuse ulatuse teavitamiseks”. Nende
dokumendis on kirjas järgmine „...õiguslike, eetiliste, professionaalsete ja
käitumuslike normide, konventsioonide ja tavade institutsiooniline
konfiguratsioon, mis kokku reguleerivad andmete kogumist, säilitamist,
kasutamist ja edastamist ning institutsioonilised mehhanismid, mille abil ja
mille kaudu need normid kehtestatakse ja jõustatakse”. Selles käsitletakse
andmete juhtimist ja kasutamist lahutamatuna ning kooskõlas Benfeldt Neilseni,
Otto, Weberi, Otto ja Österle ning Rene Abrahami jt seisukohtadega viidatakse
„haldusraamistiku” mõistele, „et tagada usaldusväärsus ja usaldus andmete
juhtimise ja kasutamise vastu tervikuna”.
Andmete juhtimine nõuab tavaliselt tarkvaratooteid,
vahendeid ja tehnikaid, mis erinevad selgelt andmete regulatiivsest haldusest,
mis on käesoleva dokumendi keskmes. Seni tehtud uuringud näitavad, et
infohaldus ja andmehaldus on funktsionaalselt meta-andmete juhtimine ja
erinevad sellest: selline haldus peab hõlmama, reguleerima, piirama ja määrama
kindlaks tegevusi ning kehtestama eeskirjad seoses tarkvara, tööriistade ja
andmete juhtimise meetodite nõuetekohase toimimisega. Haldus ei saa seega olla
nende tegevustega operatiivselt sünonüümne, kui see on ise meta-tegevus.
Siin on tegemist suure praktilisusega, eriti kui mõelda „viie
V” olemasolule tulemuste saavutamisel – investeeringud, projektid, programmid,
haldus, taktikaline ja strateegiline tegevus – reaalses maailmas tegutsevates asutustes.
Tegelikult on andmete juhtimisel tavaliselt operatiivne eskalatsioonitee, eriti
seoses teenustaseme (SLA) (mida arutavad ka Khatri ja Brown) ja operatiivtaseme
(OLA) lepingutega, mille alusel osutatakse teenuseid, mis pakuvad andmeid asutuse
sise- või välisklientidele. Eskalatsioonid määratletakse tavaliselt
teenustasemete jaoks, mis on seotud andmete juhtimise probleemide lahendamise
viisiga. Näiteks võib „kriitiline, suure mõjuga“ taseme eskalatsioon suunata
lahendamiseks tarnijale, samas kui „väike, väikese mõjuga“ taseme eskalatsioon
võib olla hallatav asutusesiseselt kasutajatoe meeskonna poolt. Erinevalt
teenuste haldusest või andmete haldusest, delegeeritakse andme- ja infohalduse
probleemid ja tõrked tavaliselt infohalduse teenusepakkujale.
Selle tulemusena ei pruugi eskalatsiooniteed olla võrdsed,
kuigi need võivad olla paralleelsed: personal on erinev, poliitika ja suunised
on erinevad. Lahendused annavad erinevaid tulemusi personali, tehniliste
tegevuste ja meetmete osas halduse ja andmete ning infohalduse vahel. Siin on
mõtlemine ühtlustunud Smallwoodi infotehnoloogia halduse kontseptsiooni, Weberi
jt kontseptsioonide vahel, mis käsitlevad kogu asutust hõlmavate poliitikate
väljatöötamist ja rakendamist, ning Seiner ja Benfeldt Nielseni uurimistulemuste
vahel.
Alhassan, Sammon ja Daly võtavad selle valdkonna uuringud
kokku, märkides, et terminid „haldus” ja „juhtimine” erinevad nende arvates,
sest „... haldus viitab otsustele, mis tuleb teha, ja sellele, kes neid
otsuseid teeb, et tagada ressursside tõhus juhtimine ja kasutamine, samas kui
juhtimine hõlmab otsuste rakendamist. Seega mõjutab haldus juhtimist.”
Oleme juba seitse korda viidanud „standardile” või
„standarditele”, kuid pole seda terminit selles kontekstis tegelikult
määratlenud. Andmehalduse valdkonna kirjanduse läbivaatamine näitab, et on
olemas vaid mõned selged ja rakendatavad määratlused, kuidas seda terminit
võiks kasutada seoses infohalduse ja andmete regulatiivse haldusega. Autorid
näivad kasutama seda sõna osana tüüpiliste nähtuste loetelust, mida nad võivad
oodata haldustegevuse käigus, eeldades, et lugeja mõistab kaudselt, mida nad
sellega tähendavad. Smallwood kasutab pigem juriidilisi definitsioone,
eelistades viidata „de jure („seaduslikele”) standarditele, mis on avaldatud
tunnustatud standardite kehtestamise asutuste poolt” ja „de facto
(„tegelikele”) standarditele”, mis „ei ole ametlikud standardid, kuid mida
paljud peavad sellisteks”, ning toob näite mõnedest Rahvusvahelise
Standardiorganisatsiooni (ISO) standarditest, mis on pigem tehnilised aruanded,
kuid millel puudub õiguslik jõustamisaspekt. Gartner pakub välja „dokumendi,
mis soovitab protokolli, liidese, ühenduste tüüpi või mõnda muud süsteemi
aspekti” ja ütleb, et „de facto standardid on laialdaselt kasutatavad tarnijate
poolt arendatud protokollid või arhitektuurid”. Kuid nad ütlevad ka segadust
tekitavalt, et „standardeid” võib defineerida kui „spetsifikatsioone või
stiile, mis on laialdaselt aktsepteeritud kasutajate poolt ja mida kasutavad
paljud tarnijad”.
Selle artikli kontekstis eriti asjakohane standardite
määratlus on Janet Lichtenbergeri poolt esitatud, kes näeb neid kui „täpseid
kriteeriume, spetsifikatsioone ja reegleid andmete määratlemiseks, loomiseks,
säilitamiseks ja kasutamiseks asutuses”. Halduse kontekstis võivad
standardid hõlmata nõudeid määratluste, kvaliteedimeetmete,
säilitamiseeskirjade ja varundamise sageduse kohta. Lichtenbergeri esitluse
asjakohasus on huvitav: seda haldab veebis rahvusvaheliselt tuntud
andmejuhtimise ühingu DAMA Minnesota osakond, seega oleks uurijal õiglane
hinnata sellist auväärset organisatsiooni selle asjakohasuse ja väärtuse
poolest autoriteetseks.
Lichtenberger määratleb poliitikad halduse kontekstis, kuigi
kasutab üldmõistena „andmete juhtimine” (mitte haldus): „... üldised
juhtimisreeglid ja protsessid, mida asutus kasutab andmete juhtimise
korraldamiseks. Poliitikad võivad hõlmata andmete vastavust juhtimisreeglitele,
juhiseid andmete kaitseks, seaduste ja määruste järgimist, asutuse andmete
juhtimise funktsioonide määratlemist jms.”
Reaalmaailma halduses on andmete juhtimine, andmete
turvalisus ja andmete privaatsus ilmselgelt omavahel läbipõimunud. Al-Ruithe,
Benkhelifa ja Khawar kirjutavad oma artiklis pilvandmete halduse kohta, et
„andmehalduse probleemid hõlmavad riskijuhtimist, katastroofijärgset
taastamiskava, turvalisust, privaatsust, terviklikkust, intsidentidele
reageerimist, juurdepääsu haldamist ja vastutust”. Selle valdkonna kirjandust
vaadates tundub üsna selge, et kui regulatiivne haldus peab hõlmama rohkem
tehnilisi teemasid, sealhulgas isikuandmete juhtimise, andmete turvalisuse,
andmete privaatsuse ja teemasid, mis muidu võiksid olla operatiivsel tasandil
kõige asjakohasemad (näiteks) infoturbe, andmekaitse või privaatsuse
valdkonnas, võiks määratleda poliitikad ja standardid, mis täpsustavad
asjakohaseid eeskirju nii, et üldine haldus saaks neid valdkondi tõhusalt
hõlmata. Andmetarkvarale spetsialiseerunud ettevõte Informatica väidab, et
„juhtimispoliitika ja standardid on olulised iga andmehalduse programmi jaoks”,
ning toob näiteid poliitikatest, mis hõlmavad andmete vastutust, omandiõigust
(Khatri ja Browni termin „andmete usaldusisikud” tundub analoogne),
organisatsioonilisi rolle ja vastutusi, andmete kogumist ja valideerimist,
turvalisust ja andmete privaatsust, andmetele juurdepääsu, andmete kasutamist,
andmete säilitamist ja arhiveerimist. Need kaalutlused kajastavad suurandmete
tõepärasuse ja väärtuse määratlusi.
Kokkuvõttes esindavad „poliitikad” viisi, kuidas andmeid
tuleks konkreetse organisatsiooni kontekstis hallata: poliitikad määratlevad
andmete haldamise suhtelise visiooni, tegevusmeetmed, halduse vormi ning
visiooni realiseerimiseks hädavajalikud „tegemised ja tegemata jätmised”.
Poliitikate näited võivad hõlmata andmete kasutamist, andmetele juurdepääsu
ning andmete terviklikkust ja integreerimist.
„Standardid”, mis erinevad poliitikatest, kirjeldavad
andmetele kohaldatavaid parameetreid, millele viidatakse asjaomases poliitikas
või põhimõtetes. Need esindavad täpsemaid detaile rakendamise osas. Seega võib
poliitikal olla null standardit, üks standard või mitu standardit, mis seda
rakendavad.
Nii nagu võib olla andmetele juurdepääsu poliitika, võib
olla ka „andmetele juurdepääsu standard”, mis uurib parameetreid ja
rakendatavaid regulatiivseid komponente – kriteeriume, spetsifikatsioone ja
reegleid andmete määratlemiseks, loomiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks –,
mille jaoks (kõrgeima taseme) „andmetele juurdepääsu poliitika” edastab üldised
eeskirjad ja protsessid, andmete vastavuse ärieeskirjadele, juhised kaitseks,
seaduste ja määruste järgimise ning andmetele juurdepääsuga seotud asutuse andmete
juhtimise funktsioonide määratlemise.
Eespool märkisime, et andmete juhtimine hõlmab mitmesuguseid
tarkvaratooteid, vahendeid ja tehnikaid. Sellist juhtimist võiks täpsemalt
kirjeldada kui tööd, mis on otseselt seotud andmetega ja andmete kasutamisega,
näiteks andmetele juurdepääs, andmete sisestamine, väljavõtmine, muutmine,
laadimine, kolimine, salvestamine, põhi-, meta- ja viiteandmete juhtimine,
visualiseerimine, kvaliteedi tagamine, turvalisus, arhiveerimine – ning
„andmete kasutamise jälgimine ja auditeerimine organisatsioonis, et tagada [nende]
vastavus kehtestatud haldusele, sealhulgas kvaliteedi analüüsimine ja sisu
läbivaatamine”, et organisatsioon saaks lõppkokkuvõttes „võimaldada
kvaliteetseid andmeid usaldusväärse päritoluga” ning mõelda tagasi meie viie
V-i tõepärasusele ja väärtusele. Siin näeme selgemalt erinevust
„otsustusõiguste ja vastutuse” ning sellise andmete juhtimise vahel. Võime
meenutada ka Smallwoodi tähelepanekut, et haldus peaks „keskenduma
traditsiooniliste funktsionaalsete rühmade „erisuste (silo)” lähenemisviiside murdmisele”;
Rene Abraham jt „Andmehaldus määrab kindlaks funktsioonidevahelise raamistiku
andmete haldamiseks kui strateegilist asutuse vara”; ja DeMaine'i „Infohalduse
ülalt-alla rakendamine on eriti efektiivne infohalduse tervikliku käsitlemise
seisukohalt”.
5. Uue
„infohalduse“ sünteesimine
Käsitledes juhtimise
ja halduse mõisteid eraldi ning sünteesides käesolevas artiklis käsitletud
autorite ja teadlaste seisukohti, on nüüd võimalik pakkuda välja uus määratlus
halduse valdkonnale. Seda saab kasutada andmestrateegide, halduse kujundajate, asutuste
ja ettevõtete arhitektide, teadlaste ja uurijate toetamiseks, kes saavad
kasutada uut määratlust oma töö alusena ja asutustele spetsiifiliste
tegevusmudelite kujundamisel.
Infohaldust ja andmete
haldamist võib esitleda uue mõistena „asutuse infohaldus”. See hõlmab nii
infohaldust kui ka andmete haldamist. Asutuse infohaldus on kogu asutust hõlmav
strateegiline raamistik, mis erineb puhtast infotehnoloogia haldusest ja andmete
juhtimisest ning on määratletud läbiva halduse visiooni alusel. See raamistab
meetmeid, mis tagavad usalduse ja vastavuse strateegilistele, taktikalistele ja
operatiivsetele poliitikatele, standarditele, suunistele ja protsessidele.
Raamistik on mõeldud
ühiste ressursside juhtimise toetamiseks ja see rakendatakse eeskirjade või
kontrollimehhanismide kaudu, mis aitavad koordineerida, integreerida, suunata,
jälgida ja jaotada ülesandeid, teostades andmete üle otsustusõiguse haldamisel
volitusi, kontrolli ja vastutust. Asutuse infohaldus toimub organisatsiooni
andmevarade väärtuse maksimeerimise eesmärgil ning kooskõlas organisatsiooni
strateegia, missiooni, väärtuste, normide ja kultuuriga. Haldust esindavat
raamistikku võib nüüd määratleda tegevusmudeli või juhtimisarhitektuuri abil,
et ületada lõhe strateegilise visiooni ja taktikaliste igapäevaste
operatsioonide vahel, ning selle disaini aspektid kuuluvad juhtimisarhitektuuri
valdkonda.
Kuigi see lõik on kehtiv, on seda tekstina
keeruline mõista. Uus graafiline esitusviis, mis toetab selle uue sünteesi
visualiseerimist, pakub lihtsama ülevaate ja joonis 1 kujutab seda, mis on
tuletatud käesoleva artikli sünteetilisest uurimistööst, kus komponentide
suhtelised tasemed on määratud lähtuvalt allikate uurimise kontekstist, näiteks
informatsioon kui andmete ülemhulk; strateegia ja missioon kui üldised tegevuse
ajendid – strateegia, mis ideaalis toimib visiooni, missiooni ja eesmärkide
raamistikuna. Graafikus puuduvad IT-haldust käsitlevatest allikatest pärineva
infotehnoloogia tegevusmudeli komponendi üksikasjad, kuna need jäävad peamiselt
käesoleva artikli raamidest välja. Raamistikku kujutav graafik on esitatud
selleks, et lugeja saaks visualiseerida regulatiivse asutuse infohalduse
määratluse uut raamistikku: see ei ole lõpp-punkt ega tegelik
juhtimisarhitektuur ega raamistik iseenesest.
Võib järeldada, et
käesolev määratlus peegeldab teataval määral infohalduse mudelit, kuna selles
on mudelstruktuurid, mis on seotud raamistiku, poliitikate, standardite jne
paigutusega.
|
|
Asutuse strateegia ja
missioon Organisation Strategy and Mission |
|
|
||
|
|
Kultuur, väärtused,
normid Culture, Values, Norms |
|
|
||
|
|
Infohalduse tegevusmudel Information Governance Model |
Visioon Vision |
IT töömudel IT Operating Model |
|
|
|
Strateegiline More strategic |
Raamistik Framework |
Missioon Mission |
Infotehnoloogia ja andmejuhtimine Information Technology and Data
Management |
Vastutus Accountability |
|
|
|
Poliitikad Policies |
Eesmärgid Goals |
|
||
|
Standardid Standards |
|||||
|
Juhendid Guidelines |
|||||
|
Protseduurid Procedures |
|||||
|
Taktikaline More Tactical |
Protsessid Processes |
||||
|
|
Jagatud ressursid Shared Resources |
||||
|
|
Infovarad Information Assets |
||||
|
|
Andmevarad Data Assets |
||||
|
Joonis 1: Graafiline visualiseerimine uue määratluse
„Asutuse infohaldus” ja infotehnoloogia võrdlusest visiooni, missiooni ja
eesmärkidega organisatsiooni strateegia ja missiooni kontekstis, et toetada
uue määratluse mõistmist. |
|||||
Seda määratlust võib nüüd mõistlikult ja kasulikult edasi
sünteesida ja kokku võtta, kaotamata selle olemust ja tähendust, järgmiselt:
„Asutuse infohaldus on strateegiline raamistik, mis toimib
kontrollimehhanismide kaudu, mis on loodud tagamaks vastutust andmevarade üle
otsustusõiguste haldamise eest. See viib igapäevased andmed ja taktikalised
operatsioonid kooskõlla organisatsiooni visiooniga, et saavutada väärtuse
maksimeerimine.”
Joonisel esitatud „Infohalduse tegevusmudel” esindab Luisi
„äriprotsessimudeleid, tootehierarhiaid ja äri võimekuse mudeleid, kõik koos
vastavate taksonoomiate ja äri määratlustega”, mis on toodud uude määratlusse.
See on strateegiline ülevaade, mis hõlmab raamistikku, mis ühendab teisi
halduskomponente. Just see määrab kindlaks „äri võimekused, funktsioonid,
protsessid, organisatsioonilised üksused, teadmised, informatsiooni ja
kaubamärgid, mida organisatsioon vajab... [ja] nende elementide peamised omadused
ja soovitud vastastikused seosed” määratletud TOMis.
Näidatud joonisel kujutab „Infohalduse Operating Model“
Luisi „äriprotsesside mudelid, tootehierarhia ja ärivõimaluste mudelid, kõik
koos vastavate taksonoomiate ja ärimääratlusega“[158], mis on toodud uude
määratlusse. See on strateegiline ülevaade, mis sisaldab raamistikku, mis
koondab muud halduse komponendid. See on see, mis määrab kindlaks
„ärivõimekused, funktsioonid, protsessid, organisatsioonilised üksused,
teadmuse, informatsiooni ja kaubamärgid, mida organisatsioon vajab... [ja]
nende elementide peamised omadused ja nende soovitud vastastikused seosed“[159]
määratletud eesmärgistatud tegevusmudelis (Target Operating Model, TOM).
„Raamistik” esindab infohalduse tegevusmudelit:
„funktsioonidevaheline raamistik andmete juhtimiseks kui strateegilise asutuse
varana” ja juhtimisarhitektuuri komponent, mis määrab elementide
tegevusjuhendid. Just see teostab „volituste, kontrolli ja vastutuse andmete
üle otsustusõiguste haldamisel”, millega me varem tutvusime. Võime öelda, et
raamistik kirjeldab selles kontekstis üldist vaadet komponentidele ja
lähenemisviisidele asutuse infohalduse tagamiseks.
Selle taseme all näeme organisatsiooni sees ja
organisatsioonide vahel „jagatud ressursse” ning seejärel „infovarasid” ja
„andmevarasid”. Jagatud ressursid võivad tähendada inimesi, rolle, rajatisi,
aga ka andmeressursse, nagu operatiivandmete hoidlad (andmebaasid,
andmehoidlad), andmestruktuurid ja integratsioonivahendid, andmekataloogid,
andmesõnastikud jms.
6. Kokkuvõte
ja tulevased uuringud
Käesolevas artiklis on sünteesitud uus määratlus asutuse
infohaldusele. Senistes kirjandusallikates ei ole sellist haldust selgelt
käsitletud ei juhtimisarhitektuuri ega tegevusmudelina: käesolevas dokumendis
on võetud arvesse nii praktiku kui ka teadlase seisukohti, et käsitleda seda
asutuste arhitektuuri kontekstis ja pakkuda välja teistsugune perspektiiv
sellise halduse ümberkujundamiseks. See võimaldab andmestrateegidel, halduse
kujundajatel, asutuste ja äriarhitektidel, teadlastel ja uurijatel kasutada
määratlust oma töö alusena suurema selgusega kui juhtimisarhitektuur halduse
jaoks.
Artikkel tugineb varasematele määratlustele, et võtta
kasutusele uus ja selgem regulatiivne lähenemisviis ning sünteesida sellise
halduse uus määratlus; luua sellest vaade kui suurte või keeruliste
organisatsioonide jaoks skaleeritav regulatiivne raamistik, mis näeb
infohaldust juhtimisarhitektuurina asutuse arhitektuuri kontekstis; ning
esitada määratlus visuaalselt, et toetada arusaamist, hindamist, uusi arenguid
ja disaine.
Robert Smallwood märgib, et „infohalduse programmid
juhitakse ülevalt alla, kuid rakendatakse alt üles”, ning määrab, et
„[infohaldus] peaks säilitama piisava sõltumatuse mis tahes konkreetsest
osakonnast või allüksusest, et tagada otsuste tegemine kogu organisatsiooni
huvides”.
Tulevastes uuringutes tuleks kaaluda ühe või mitme
tervikliku tegevuskava väljatöötamist asutuse infohalduse raamistike
(strateegiate) loomiseks, mis oleksid tihedalt seotud asutuste laiemate
organisatsiooniliste eesmärkidega, ning kaaluda, kuidas formuleerida
uuenduslikke, pragmaatilisi juhtimisarhitektuure või tegevusmudeleid, mis
määratleksid kõik elemendid, mis on vajalikud andmestrateegia (või, nagu
käesolevas dokumendis selgitatakse, infohaldusstrateegia) rakendamiseks asutuse
operatiivtegevuses ja soovitud sihtseisundi saavutamiseks.
2024. aasta alguses on Christine Ashtonil ja Sue Forderil
uus perspektiiv. Nad ütlevad, et „naftaga võrdlus lihtsustab liiga palju
andmete olemust”. Kuigi „andmed on organisatsiooni kõige väärtuslikum vara, mis
ei ole muutunud”, on nende tugev argument, et tänapäeva andmed on vähem nagu
õli ja rohkem nagu uraan: suhteliselt ohutud kuni rafineerimiseni, kuid
seejärel potentsiaalsed „maailma hävitajad”.
7. Uurimismeetod
Käesoleva artikli uurimistöö keskendus infotehnoloogia,
asutuse arhitektuuri ja infotehnoloogia arhitektuuri kontekstis infohalduse ja
andmete reguleerimise aspektide kindlaksmääramisele. Uurimistöö viidi läbi
Oxford University Bodleian Library raamatukogus, kasutades otsinguterminid
„Enterprise Information Governance” (asutuse infohaldus), „Information
Governance” (infohaldus) ja „Data Governance” (andmete haldus) ning SOLO
(Search Oxford Libraries Online) elektroonilist otsingumootorit. Seda täiendasid
Elsevieri Scopus andmebaas, O’Reilly õppeplatvorm (oreilly.com/library), ITHAKA
JSTOR ajakirjaartiklite, raamatute ja piltide andmebaas ning Clarivate ProQuest
akadeemiliste ajakirjade, raamatute, väitekirjade ja lõputööde andmebaas.
Metodoloogiliselt oli tegemist kvalitatiivse uuringuga,
mille andmete kogumine ja analüüs toimus iteratiivselt, lähtudes uuringu käigus
koostatud viidete nimekirjast, mille ulatus piiritleti käesoleval juhul
ajaliselt ja teadusliku hinnangu alusel, mis käsitles suhtelist temaatilist
küllastatust ajalise piiri raames: piisava arvu terminite genereerimine, nii et
täiendavad terminid ei lisaks enam märkimisväärset väärtust väljaspool uurija
poolt määratud ajalist piiri. Võeti kasutusele sünteetiline lähenemisviis,
mille raames vaadeldi uurimisulatuse piires olevad tekstid ja koostati
analüütiline tabel, et vaadata läbi sisu teemade ja teemaderingide kaupa.
Teemad või kategooriad loodi ja töö edenes Creswelli „andmete kogumise...
induktiivse ja deduktiivse andmete analüüsi, mis loob mustrid või teemad”
järgi, sealhulgas „uurija refleksiivsus, probleemi kompleksne kirjeldus või
tõlgendus ja selle panus kirjandusse”. Allikate läbivaatamise käigus lisati
uurimisnotitesse teemad koos neis sisalduvate tsitaatidega, et moodustada
temaatiline kooskõla ja lisada refleksiivsed aspektid. Seda täiendati
heakskiidetud juurdepääsuga ajaloolistele asutuste tekstidele ja materjalidele,
mis tehti kättesaadavaks IBMi andmeteenuste konsultatsioonibüroo toetusel
Londonis. Need lisati uurimisse teema ja teema asjakohasuse suhtelise hindamise
alusel.
Huvide konfliktid
Autor on varem töötanud IBM Corporationi töötajana ning on
Briti Arvutiseltsi Chartered Fellow ja Institution of Engineering and
Technology Fellow. Autoril ei ole teada huvide konfliktidest.
Tänuavaldused
Autor on tänu võlgu dr Leon van Heerdenile, Paul Jarvisele
ja Linnet Senile IBM Consulting Data Services'ist Londonis ning dr Ian Dixile
ja dr Simon Bradfordile AstraZeneca'st toetuse ja julgustuse eest seoses
käesoleva töö jaoks tehtavate uuringutega.
8. Viited
[1] Benfeldt
Nielsen, O. (2017) ‘A Comprehensive Review of Data Governance Literature’,
Selected Papers of the IRIS. Information
Systems Research Seminar in Scandinavia. Issue No. 8, 3. URL:
http://aisel.aisnet.org/iris2017/3
[2] Otto, B.
(2011) ‘A Morphology of the Organisation of Data Governance’. Paper published in: ECIS 2011 Proceedings,
272. European Conference on Information
Systems, Summer.
[3] Gartner
(2024) ‘Enterprise Architecture (EA)’, Gartner Information Technology
Glossary. URL:
https://www.gartner.com/en/information-technology/glossary/enterprisearchitecture-ea
[4] Kobielus,
J. (2017) IBM Data and Analytics Hub: ibmbigdatahub.com. Armonk, NY: IBM Corporation.
[5] Humby, C.
and Palmer, M. (2006) ‘Data is the New Oil’.
Paper presented at: Association of National Advertisers summit, Kellogg
School, 3 November. URL:
https://ana.blogs.com/maestros/2006/11/data_is_the_new.html.
[6] Talagala,
N. (2022) ‘Data as the New Oil is not enough: Four Principles for avoiding Data
Fires’, Forbes Magazine.
Jersey
City, NJ:
2 March.
URL:
https://www.forbes.com/sites/nishatalagala/2022/03/02/data-as-the-new-oil-is-notenough-four-principles-for-avoiding-data-fires/
[7] Prodan,
M., Prodan, A., and Purcarea, A. A. (2015) ‘Three New Dimensions to People,
Process, Technology Improvement Model’.
Paper published in: Rocha, A., Correia, A., Costanzo, S., and Reis, L.
(eds): New Contributions in Information Systems and Technologies. Advances in
Intelligent Systems and Computing. Cham,
CH: Springer, Vol. 353.
[8] Luisi, J.
V. (2014) ‘1.1.3.4.2. Role of Enterprise Architecture; Business Architecture
and Governance’, Pragmatic enterprise architecture: Strategies to transform
information systems in the era of big data. Waltham, MA: Morgan Kaufmann, 1st
Edition.
[9] Lockwood,
S., Godinez, M., Hechler, E., Koenig, K., Oberhofer, M., and Shroeck, M. (2010)
The Art of Enterprise Information Architecture - A Systems-Based Approach for
Unlocking Business Insight. Upper Saddle
River, NJ: IBM Press, Pearson plc. 1st Edition.
[10]
Brous, P., Janssen, M., and Vilminko-Heikkinen,
R. (2016) ‘Coordinating Decision-Making in Data Management Activities: A
Systematic Review of Data Governance Principles’. Paper presented at: 5th
International Conference on Electronic Government and the Information Systems
Perspective (EGOV), Porto, Portugal: Springer International Publishing,
September, pp. 115-125.
[11]
Tekinderdogan, B., Ali, N., Grundy, J., Mistrik,
I. and Soley, R. (2016) ‘Quality Concerns in Large-Scale and Complex
Software-Intensive Systems’, Mistrik, I. (2016) Software Quality Assurance: In
Large Scale and Complex Software-Intensive Systems. Amsterdam: Morgan Kaufman, 1st Edition,
Chapter 1.
[12]
Duarte, F. (2023) ‘Amount of Data Created Daily
(2024)’. San Francisco, CA:
Explodingtopics.com. URL:
https://explodingtopics.com/blog/data-generated-per-day
[13]
Boisot, M., Canals, A. (2004) ‘Data, Information
and Knowledge: Have we got it right?’, Journal of Evolutionary Economics, Vol.
14, No. 1, pp. 43-67.
[14]
Ibid., pp. 47. [15] Ibid., pp. 48.
[16]
Omnès, R. (2002) Quantum Philosophy:
Understanding and interpreting contemporary science (trans. Arturo
Sangalli). New Jersey: Princeton
University Press. Cited in Boisot, M., Canals,
A. (2004): Ibid.
[17]
“The stages through which information passes,
typically characterized as creation or collection, processing, dissemination,
use, storage, and disposition, to include destruction and deletion.” Joint Task Force, National Institute of
Standards and Technology, US Department of Commerce (2018) Risk Management
Framework for Information Systems and Organizations –A System Life Cycle
Approach for Security and Privacy. NIST Special Publication 800-37, Revision 2,
December.
[18]
“Data are conceptualised as an intangible asset:
a storable factor input that is only partially captured in existing
macroeconomic and financial statistics. Our proposed framework treats data as
an intangible asset that contributes to final production in an economy”:
Corrado, C., Haskel, J., Iommi, M., and Jona-Lasinio, C. (2022) ‘Measuring Data
as an Asset – Framework, methods and preliminary estimates’, OECD Economics
Department Working Papers, No. 1731, 15 November.
[19]
Ibid.
[20]
Weber, K., Otto, B., and Österle, H. (2009) ‘One
Size Does Not Fit All—A Contingency Approach to Data Governance’, Journal of
Data and Information Quality, Association of Computing Machinery – ACM
Journals, Vol. 1, Issue 1, 1 June, pp. 1-27.
[21]
Humby, C., Palmer, M. (2006): Ibid.
[22]
Buckland, M. K. (1991) ‘Information as Thing’,
Journal of the American Society for Information Science, Vol. 42, Issue 5,
June, pp. 351-360.
[23]
Madison, M. J. (2020) ‘Tools for Data
Governance’. Paper published in: Leenes,
R. and Martin, A. (2020) Technology and Regulation 2020. Tilburg: Tilburg University, Vol. 2., pp. 29
– 43.
[24]
Ibid.
[25]
Ibid. [26] Ibid.
[27]
McCullough, A. (2021) Advanced Information and
Data Governance: Part I –Designing the Transformation. Training course. Data Services Service Line, IBM
Consulting. London: IBM Corporation. 23 April, pp. 9, unpublished.
[28]
Ibid., pp. 27 – 30.
[29]
Ibid.
[30]
CISO – Chief Information Security Officer.
[31]
McCullough, A. (2021) Ibid, pp. 8.
[32]
Lockwood, S., et al. (2010): Ibid., ‘Building an
Enterprise Information Strategy and the Information AgendaTM’,
Section 1.5.
[33]
“…the essence of strategy is in the
activities—choosing to perform activities differently or to perform different
activities than rivals. Otherwise, a strategy is nothing more than a marketing
slogan that will not withstand competition.” Porter, Michael E. (1996) ‘What is
Strategy?’, Harvard Business Review.
Brighton, MA: Harvard Business School Publishing, No.11,
November-December.
[34]
Prymon, M. (2014) ‘Managing Time Horizons in
Corporate Strategies’. Paper presented
at:
International OFEL Conference on Governance, Management and
Entrepreneurship.
Zagreb: Centar za istrazivanje
i razvoj
upravljanja d.o.o., April. URL:
https://www.proquest.com/conference-papers-proceedings/managing-time-horizonscorporate-strategies/docview/1635277027/se-2
[35]
Oxford English Dictionary (2024), s.v. “strategy
(n.), sense II.4”. Oxford: Oxford University Press, September. URL: https://doi.org/10.1093/OED/3696043026.
[36]
Porter, Michael E. (1996): Ibid.
[37]
Ein-Dor, P., and Segev, E. (1978) ‘Strategic
Planning for Management Information Systems’, Management Science. Institute of Management Sciences, November,
Vol. 24, No. 15, pp. 1631 - 1641.
[38]
Wrangham, R. (1999) ‘Evolution of Coalitionary
Killing’, Yearbook of Physical Anthropology, Vol. 42. Cited in: Freedman, L. (2015) Strategy: A
History; Oxford: Oxford University Press.
2nd Edition, 1 September; pp. 74.
[39]
Freedman, L. (2015): Ibid., pp. 608.
[40]
Gartner (2024) ‘Data Strategy’, Gartner
Information Technology Glossary. URL:
https://www.gartner.com/en/information-technology/glossary/data-strategy
[41] Weber, K., Otto, B., and Österle, H. (2009): Ibid.
[42]
Lockwood, S., et al. (2010): Ibid., ‘1.5.1
Enterprise Information Strategy.’
[43]
Tichy, N. and Charan, R. (1989) ‘Speed,
Simplicity, Self-Confidence: An Interview with Jack Welch’, Harvard Business
Review, Brighton, MA: Harvard Business School Publishing,
September-October. Updated 2 March 2020.
[44]
Brous, P., Janssen, M., and Vilminko-Heikkinen,
R. (2016): Ibid.
[45]
McCullough, A. (2018) ‘Vision, Mission, Goals
(VMG) or Strategy’, IBM Enterprise Data and Analytics Competence Playbook. Consulting Service Manual. Cognitive Business Decision Support Service
Line, IBM Global Business Services.
London: IBM Corporation, Ver. 5.0, 7 March, pp. 39, unpublished.
[46]
Alegre, I., Berbegal-Mirabent, J., Guerrero, A.
and Mas-Machuca, M. (2018) The real mission of the mission statement: A
systematic review of the literature.
Cambridge, UK: Cambridge University Press, 23 February.
[47]
Ein-Dor, P. and Segev, E. (1978): Ibid.
[48]
Brous, Paul, et al: Ibid.
[49]
IBM Corporation (2024) ‘Design your data
strategy in six steps.’ Armonk, US: IBM Corporation. URL:
https://www.ibm.com/resources/the-data-differentiator/data-strategy.
[50]
Atlan Pte Ltd. (2024) ‘Data Governance Policy:
Examples, Templates & How to Write One’.
URL: https://atlan.com/data-governance-policy/, updated 29
February 2024.
[51]
Hanisch, M., Goldsby, C. M., Fabian, N. E. and
Oehmichen, J. (2023) ‘Digital governance: A conceptual framework and research
agenda’, Journal of Business Research.
Elsevier. Vol. 162, 113777, July.
[52]
Hanisch, M., et al. (2023): Ibid.
[53]
“Traditionally, the role of business
architecture has been to develop business process models, product hierarchies,
and business capability models, all with their corresponding taxonomies and
business definition,” in: Luisi, J. V. (2014), Ibid: ‘2.1.6. Business
Architecture and Governance.’
[54]
“An operating model is a visualisation (i.e.
model or collection of models, maps, tables and charts) that explains how the
organisation operates so as to deliver value to its customers or
beneficiaries.” Campbell, A. (2016) ‘What is an operating model’, Operational
Excellence Society, 12 May. URL:
https://opexsociety.org/body-of-knowledge/operating-model/
[55]
“The Target Operating Model (TOM) defines all
the elements needed to translate a formulated strategy or initiative into the
operational business of an organisation and to achieve the desired target
state. The TOM bridges the gap between strategic vision and day-to-day
operations.” Anger, M. (2023) ‘Target Operation [sic] Model: Treat your
business with an update’. Armonk, NY:
IBM Corporation, 9 March. URL:
https://ibmix.de/en/blog/tom-treat-your-business-with-an-update/
[56]
Hadaya, P. and Gagnon, B. (2017) ‘L’architecture
d’affaires: Le chaînon manquant dans la formulation, l’implantation et
l’exécution d’une stratégie d’affaires’ (“Business architecture: The missing
link in the formulation, implementation and execution of a business strategy”),
Gestion (“Management”), Innover Stratégie.
Montréal, Canada: Management International, Autumn, Vol. 42, No. 3, pp.
90-93.
[57]
Hadaya, P. and Gagnon, B. (2017): Ibid.:
“…l’architecture d’affaires cible permet de déterminer les capacités
d’affaires, les fonctions, les processus, les unités organisationnelles, les
connaissances, les informations et les marques de commerce dont l’organisation
aura besoin. Elle définit également les caractéristiques principales de ces
éléments et leurs interrelations souhaitées.”).
[58]
Benfeldt Nielsen, O. (2017) ‘A Comprehensive
Review of Data Governance Literature’, Selected Papers of the IRIS. Information Systems Research Seminar in
Scandinavia. Issue No. 8, 3. URL: http://aisel.aisnet.org/iris2017/3
[59]
Abraham, R., Schneider, J. and vom Brocke, J.
(2019) ‘Data Governance: A conceptual framework, structured review, and
research agenda’, International Journal of Information Management. Liechtenstein: Institute of Information
Systems, University of Liechtenstein, Volume 49, December.
[60]
Hanisch, M., Goldsby, C. M., Fabian, N. E. and
Oehmichen, J. (2023): Ibid.
[61]
Abraham, R., Schneider, J., and vom Brocke, J.
(2019): Ibid.
[62]
Oxford English Dictionary (2024), s.v.
‘governance (n.), sense 1.a’ . Oxford: Oxford University Press, September. URL: https://doi.org/10.1093/OED/8866861237
[63] Madison, M. J. (2020): Ibid.
[64] Ibid. [65] Ibid.
[66] deMaine, S. (2016) ‘Preparing Law Students for
Information Governance’, 35 Legal Reference Services Quarterly , 16 May. URL:
https://ssrn.com/abstract=2781130 [67]
Ibid.
[68]
Abraham, R., Schneider, J. and vom Brocke, J.
(2019): Ibid.
[69]
Enterprise Data Management Council (EDM Council)
(2024): ‘Data Governance Function’. URL:
https://www.edmcportal.org/glossary/data-governance-function/
[70]
Graef, I. (2020) ‘Paving the Way Forward for
Data Governance: A Story of Checks and Balances’. Paper presented in: Leenes,
R. and Martin, A. (2020) Technology and Regulation 2020. Tilburg: Tilburg University, Vol. 2., pp. 29
– 43.
[71]
Seiner, R. S. (2014) Non-Invasive Data
Governance. Basking Ridge, NJ: Technics Publications.
[72]
Benfeldt Nielsen, O. (2017): Ibid.
[73]
Pierce, E., Dismute, W. S., and Yonke, C. L.
(2008) ‘The State of Information and Data Governance - Understanding how
Organizations Govern Their Information and Data Assets.’ Paper cited in: Benfeldt Nielsen, O. (2017):
Ibid.
[74]
Otto, B. (2011) ‘Organizing Data Governance:
Findings from the Telecommunications Industry and Consequences for Large
Service Providers’, Communications of the Association for Information Systems,
Vol. 29, No. 1, pp. 45-66. Cited in:
Benfeldt Nielsen, O. (2017): Ibid.
[75]
Weber, K.; Otto, B. and Österle, H.: Ibid.
[76]
Ibid.
[77]
Smallwood, R. F. (2020) Information Governance:
Concepts, Strategies and Best Practices, Hoboken, NJ: John Wiley and Sons, Inc.
[78]
Ibid., pp. 27.
[79]
Ibid.
[80]
Ibid., pp. 9.
[81]
Ibid., pp. 25.
[82]
Abraham, R., Schneider, J. and vom Brocke, J.
(2019): Ibid., pp. 425.
[83]
Otto, B. (2011) ‘A Morphology of the
Organisation of Data Governance’. Paper
published in: ECIS 2011 Proceedings, 272.
European Conference on Information Systems, Summer.
[84]
Khatri, V. and Brown, C. V. (2010) ‘Designing
Data Governance’, Proceedings of the Association of Computing Machinery (ACM),
January, pp. 148. [85] Ibid., pp. 150.
[86]
Ibid.
[87]
British Academy, The and Royal Society, The
(2017) Data Management and Use: Governance in the 21st century?—A joint report
by the British Academy and the Royal Society. London: The British Academy.
[88]
Ibid.
[89]
Ibid.
[90]
McCullough, A. (2021): Ibid.
[91]
Gartner (2024) ‘Products in the Data Integration
Tools Market’, Data Integration Tools Reviews and Ratings. Gartner, Inc.
URL: https://www.gartner.com/reviews/market/dataintegration-tools
[92]
Databand (2021) ‘An 11-point checklist for
setting and hitting data SLAs (with an SLA template)’. Armonk, NY: IBM Corporation, 11 August. URL:
https://www.ibm.com/blog/what-is-a-data-sla/
[93]
Gartner (2009) ‘Define Operating-Level
Agreements to Enhance Performance When
Outsourcing’. Gartner,
Inc., 10 August. URL:
https://www.gartner.com/en/documents/1121612
[94]
National Cyber Security Centre (2024) ‘Incident
management’. London, UK: UK
Government. URL:
https://www.ncsc.gov.uk/collection/incident-management/cyberincident-response-processes
[95]
McCullough, A. (2021): Ibid., pp. 17.
[96]
Alhassan, I.; Sammon, D. and Daly, M. (2016)
‘Data governance activities: an analysis of the literature’, Journal of
Decision Systems, 16 June, Vol. 25, Supp. 1, pp. 64 – 75.
[97]
Smallwood, R. F. (2020): Ibid., pp. 93.
[98]
Gartner (2024c) ‘Standard’, Gartner Information
Technology Glossary. URL:
https://www.gartner.com/en/information-technology/glossary/standard.
[99]
Gartner (2024d) ‘Standards’, Gartner Information
Technology Glossary. URL:
https://www.gartner.com/en/information-technology/glossary/standard.
[100]
Lichtenberger, J. (2016) ‘Developing and
Implementing Data Policies and Standards to Manage Data as an Enterprise
Asset’. Walgreens Boots Alliance, 18 May. URL:
https://www.dama-mn.org/resources/Documents/2016-05-
17%20Developing%20and%20Implementing%20Data%20Policies%20and%20Standards%20t
o%20Manage%20Data%20as%20an%20Enterprise%20Asset%20wba%20fmt%20v7.pdf [101] Data
Management Association (DAMA): https://www.dama.org/cpages/home [102] Lichtenberger,
J. (2016): Ibid.
[103] Al-Ruithe,
M., Benkhelifa, E. and Hameed, K (2016) ‘A Conceptual Framework for Designing
Data Governance for Cloud Computing.’
Paper presented at: The 13th International Conference on Mobile Systems
and Pervasive Computing (MobiSPC 2016).
Procedia Computer Science 94 (2016), pp. 160 – 167.
[104] Coseglia,
J. (2019) ‘Coffee with Privacy Pros: DPO vs. CPO. Lawyer vs. Technician. The
Dualities of Privacy’, CPO Magazine . Singapore, Rep. of Singapore: Rezonen
Pte. Ltd., January. URL:
https://www.cpomagazine.com/data-privacy/coffee-with-privacy-prosdpo-vs-cpo-lawyer-vs-technician-the-dualities-of-privacy/
[105] Informatica
(2024) ‘What Is Data Governance and Why Does It Matter?’, Data Governance Tools
and Technology. Redwood City, CA: Informatica.
URL:
https://www.informatica.com/gb/resources/articles/what-is-data-governance.html.
[106] Ibid.
[107] McCullough,
A. (2021): Ibid, pp. 11.
[108] Weber,
K., Otto, B. and Österle, H.: Ibid.
[109] Smallwood,
R. F. (2020): Ibid., pp. 25.
[110] Abraham,
R., Schneider, J. and vom Brocke, J. (2019): Ibid., pp. 425.
[111] deMaine,
S. (2016): Ibid.
[112] Brown,
C. V. (1999) ‘Horizontal mechanisms under differing IS organization contexts.’
MIS Quarterly 23. pp. 421-454.
[113] Gartner
(2024): Ibid.
[114] Lockwood,
et al. (2010): Ibid.
[115] Weber,
K., Otto, B. and Österle, H. (2009): Ibid.
[116] Boisot,
M, Canals, A. (2004): Ibid.
[117] Omnès,
R. (2002): Ibid.
[118] Buckland,
M. K. (1991): Ibid.
[119] Lockwood,
et al. (2010): Ibid.’
[120] Ein-Dor,
P. and Segev, E. (1978): Ibid.
[121] Weber,
K., Otto, B. and Österle, H. (2009): Ibid.
[122] Brous,
P., Janssen, M., and Vilminko-Heikkinen, R. (2016): Ibid.
[123] Benfeldt
Nielsen, O. (2017): Ibid.
[124] Khatri,
V. and Brown, C. V. (2010): Ibid., pp. 148.
[125] Otto,
B. (2011a): Ibid.
[126] Smallwood,
R. F. (2020): Ibid.
[127] British
Academy, The; and Royal Society, The (2017): Ibid.
[128] Smallwood,
R. F. (2020): Ibid.
[129] Alhassan,
I.; Sammon, D. and Daly, M. (2016): Ibid.
[130] Lockwood,
et al. (2010): Ibid.
[131] Atlan
Pte Ltd. (2024): Ibid.
[132] Hanisch,
M., et al. (2023): Ibid.
[133] British
Academy, The; and Royal Society, The (2017): Ibid.
[134] Brous,
P., Janssen, M., and Vilminko-Heikkinen, R. (2016): Ibid.
[135] Atlan
Pte Ltd. (2024): Ibid.
[136] Enterprise
Data Management Council (EDM Council) (2024): Ibid.
[137] Khatri,
V. and Brown, C. V. (2010): Ibid., pp. 150.
[138] Graef,
I. (2020): Ibid.
[139] Benfeldt
Nielsen, O. (2017): Ibid.
[140] Lichtenberger,
J. (2016): Ibid.
[141] Madison,
M. J. (2020): Ibid.
[142] Hanisch,
M., et al. (2023): Ibid.
[143] Ibid.
[144] Benfeldt
Nielsen, O. (2017): Ibid.
[145] Seiner,
R. S. (2014): Ibid.
[146] Abraham,
R., Schneider, J. and vom Brocke, J. (2019): Ibid.
[147] Weber,
K.; Otto, B. and Österle, H. (2009): Ibid.
[148] Alhassan,
I., Sammon, D. and Daly, M. (2016):
Ibid.
[149] Benfeldt
Nielsen, Olivia (2017): Ibid.
[150] Pierce,
E., Dismute, W. S., and Yonke, C. L. (2008): Ibid.
[151] Weber,
K.; Otto, B. and Österle, H. (2009): Ibid.
[152] Otto,
B. (2011a): Ibid.
[153] Anger,
M. (2023): Ibid.
[154] Campbell,
A. (2016): Ibid.
[155] Luisi,
J. V. (2014): Ibid.
[156] Hadaya,
P. and Gagnon, B. (2017): Ibid.
[157] IBM
Corporation (2012) ‘Using a business model to assess change’, The Future of the
IT Department – Exploring the impact of Cloud on IT roles and
responsibilities. London, UK: IBM United
Kingdom Limited, January.
[158] Luisi,
J. V. (2014): ‘2.1.6. Business Architecture and Governance’, ibid.
[159] Hadaya,
P. and Gagnon, B. (2017): Ibid.
[160] Benfeldt
Nielsen, O. (2017): Ibid.
[161] Otto,
B. (2011a): Ibid.
[162] Smallwood,
R. F. (2020): Ibid.
[163] British
Academy, The; and Royal Society, The (2017): Ibid.
[164] Abraham,
R., Schneider, J. and vom Brocke, J. (2019): Ibid., pp. 425.
[165] Hadaya,
P. and Gagnon, B. (2017): Ibid.
[166] Campbell,
A. (2016): Ibid.
[167] Anger,
M. (2023): Ibid.
[168] Luisi,
J. V. (2014): Ibid.
[169] Weber,
K.; Otto, B. and Österle, H. (2009): Ibid.
[170] Lockwood,
Steve, et al.: Ibid., ‘1.5.1 Enterprise Information Strategy.’ [171] Brous, P., Janssen, M., and
Vilminko-Heikkinen, R. (2016): Ibid.
[172] Smallwood,
R. F. (2020): Ibid., pp. 93.
[173] Lichtenberger,
J. (2016): Ibid.
[174] Gartner
(2024c): Ibid.
[175] Khatri,
V. and Brown, C. V. (2010): Ibid.
[176] Gartner
(2024d): Ibid.
[177] deMaine,
S. (2016): Ibid.
[178] Baret,
S., Sandford, N., Hida, E., Vazirani, J. and Hatfield, S. (2013) ‘Developing an
effective governance operating model: A guide for financial services boards and
management teams’. Deloitte Development
LLC. Retrieved from:
https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/global/Documents/FinancialServices/dttl-fsi-US-FSI-Developinganeffectivegovernance-031913.pdf
[179] Smallwood, R. F. (2020):
Ibid.
[180] Smallwood, R. F. (2020): Ibid., pp. 29, ‘The Sedona
Conference® Commentary on Information Governance.’ [181] Anger, M. (2023):
Ibid.
[182]
Ashton, C. and Forder, S. (2024) ‘Why data isn’t
the new oil anymore’. London, UK: FTAG
Group, The British Computer Society, The Chartered Institute for IT, 13
February.
[183]
Creswell, J. W. (2013) Research Design:
Qualitative, Quantitative, and Mixed Methods Approaches. London: SAGE Publications, Inc., 4th Edition,
pp. 44; cited in: Cresswell, J. W. and Poth, C. N. (2018): Qualitative Inquiry
and Research Design: Choosing Among Five Approaches. London: SAGE Publications, Inc., 4th Edition,
pp. 8.
Kommentaarid
Postita kommentaar